INDIGOLAPSED. UUE AJASTU LAPSED.

TÄNAPÄEVA LAPSED

---

KES ON TÄNAPÄEVA LAPSED?

Nad on laste uus põlvkond – palju kaugemale arenenud kui eelmised põlvkonnad ja nad tulevad meie maailma väga eriliste annetega. Paljud neid mäletavad, kus nad olid enne maale tulekut, sageli mäletavad nad isegi oma eelmisi elusid.

Tänapäeva lapsed jagunevad mitmetesse kategooriatesse, kuid kõik uued lapsed ei ole indigod.
Indigod on tähtsad paradigma esindajad, kes loomuomaselt teavad, et meie maailmas on midagi valesti ja ühiskonna reeglid ei arvesta alati kõikides olukordades konkreetsete asjaolude ja indiviididega. Teadlikkuse loomisega on indigod avanud meie jaoks uusi uksi, tundmaks ära ja kasvatamaks üles järgmisi põlvkondi. Meie toredate indigote kohta on juba palju infot raamatute, artiklite, veebilehtede ja filmidena.

Neid erilisi lapsi kutsutakse INDIGOTEKS, KRISTALLILAPSED, TÄHELAPSED ja ÜLEMINEKULAPSED, need kes jäävad kuhugi vahepeale. Igal grupil on vapustavad anded, samas on need omaduste poolest ainulaadsed.

Nende väga erinevate laste fenomenide kohta ei ole palju kättesaadavat infot, väljaarvatud see, mis on levinud suusõnaliselt. Seda samal põhjusel, miks enamik metafüüsilisi teemasid pole üldsuse simis vastuvõetavad. Puhtalt energeetilisi nähtusi on raske dokumenteerida ja teaduslikult tõestada. Meie tehnoloogia ei ole veel võimeline mõõtma uute laste õrnu energiavälju ega väga kõrge sagedusega biofüüsilsi energiavälju. Me kõik teame teaduslikust ja meditsiinilisest seisukohast, et kui midagi ei saa mõõta, siis ei saa seda ka olemas olla, eks ole? Kindlasti mitte!

Nagu räägib Mel Blackburn Losely oma raamatus “Tänapäeva lapsed”, minu arvates sildistatakse nii täiskasvanuid kui ka lapsi kohatult, et määratleda ja seeläbi mõista eri tüüpi käitumist. Paljud nendest siltidest on mitte ainult valed, vaid põhjustavad pikapeale vaid kahju. Praegusel ajal pannakse lugematul hulgal lastele meditsiinilisi diagnoose nagu TH( tähelepanuhäire) ja ATK (aktiivsus- ja tähelepanuhäire). Need sildid on saanud kõikehõlmavaks diagnoosiks lastele, kes ei mahu normi piiridesse. Veel hullem, nende diagnoosidega kaasnevad retseptiravimid, mis tuimestavad laste meeli ning loovad status quo kõikide teiste jaoks.

Mel kirjutab veel, et on oma praktika jooksul kokku puutunud lastega, kes on VAPUSTAVALT ANDEKAD, KUID SIISKI MITTE AINULT TUNNUSTAMATA, VAID KA VÄÄRTUSTAMATA – VANEMATE, ÕPETAJTATE JA TEISTE HOOLEKANDJATE POOLT, KES POLE SUUTNUD MÕISTA OMA LASTE ERILISUSE TÄHTSUST.

Seetõttu on paljud neist lastest jäänud haigeks või käituvad vastuvõetamatult. Teised on emotsionaalselt,hingeliselt või intellektuaalselt niivõrd arenenud, et kannatavad suure tunde käes, ET NAD EI KUULU KUHUGI. Nad pärinevad selleiste seoste raamistust, mis on enamikule inimestest võõras, ning tänu sellele jäävad paljud neist lastest KUULMATA, TÜHISEKS JA TUNNUSTUSETA. Me kaldume tänapäeva lapsi vaatlema nüüdseks kehtivuse kaotanud vanade paradigmade vaatenurgast. Peame sellele suundumusele vastu astuma ja heita valgust nendele lastele nii, et mitte neid vaid märgataks, vaid ka nende eest hoolitsetaks, neid toetataks ja austataks.

Paljud tänapäeva lapsed ilmutavad hämmastavt teadlikkust, teadmisi ja vaistu. Nad kasutavad automaatselt oma teadvust viiside, mis toovad neile ja ka meile vastuseid elu ning ajast väljaspool olemise kohta. Nad on tänu oma DNA struktuurile ja mustritele ülitundlikud nii enda kui ka neid ümbritsevate inimeste tunnete suhtes. Teadvuseks kehastunuina – mida on täiustanud nende DNA evolutsioon – esindavad nad täiesti uut olemise viisi, ning jätkavad kiirgamist pikka aega pärast sündi. Nende energiaväljad kohanduvad pidevalt, muutes värve ja liikumismustreid ning muutudes üldiselt värvispektrilt järjest heledamaks.

Need lapsed, keda nende andekuse juures toetatakse, õitsevad ja loovad imelist kunsti, muusikat ja teadust ning nende sisekaemus on piiritult sügav. Nad näevad meie olemise tõde, nagu inimesed seda ealeski pole näinud, ja neil on võime väljendada neid aistinguid suure armastuse ja tundlikkusega. Kahjuks EI VÕETA NEID TÄNAPÄEVA LAPSI KUULDA. NENDE SÜGAVMÕTTELISUS PÜHITAKSE FANTAASIA VÕI TOHUTU KUJUTLUSVÕIME PÄHE KÕRVALE. Tõde on see, et nende aistingud ja kogemused on vägagi tõelised.

AUTISM

Praegusel ajal saab autismi diagnoosi rohkem lapsi kui kunagi varem, nende arv aina kasvab. Teadvus on imeline asi, millest enamus professionaale – tegelikult üldse inimesi – aru ei saa. Seetõttu pannakse sageli meditsiinilisi diagnoose, mis on tegelikult ekslikud.

Mõnikord kui lapsed sünnivad niivõrd suurte annetega ning nende andekust ei tunnistata ega julgustata, hakkavad nad taanduma oma teisenenud tegelikkustesse.

Sellisel juhul tunduvad lapsed sissepoole tõmbununa, neil puudub osaliselt või täelikult teadlikkus kolmanda mõõtme ümbrusest. Tegelikult on lihtsalt kergem suhestuda puhta teadvuse seisundist kui leppida sellega, et SIND EI KUULDA EGA TUNNISTATA. Nende laste jaoks on raske panna igapäevasesse inimkeelde eeterlikke kogemusi, mida nende teadvus nii lihtsalt vaidlustab. Muidugi EI HÕLMA IGA AUTISMIDIAGNOOS SELLIST VÄÄRITIMÕISTMIST, kuid seda esineb järjest sagedamini.

Teistmoodi toimiva harmoonia standartne ilmnemisvorm on autism. Autismi puhul satuvad ajus paiknevad elektromagnetilise kananalid sõlme. Teiste sõnadega, energia ringleb sõõrja või elliptilise mustrina aju väikesel alal. Kui mõned energiamustrid muutuvad toimimisel ringjaks, siis energiasüsteemi teised osad, aistingute vastuvõtjad, jäävad “stardi” juures kinni.

Taas on oluline märkida, et MITTE KÕIK AUTISMI TUNNUSJOONI ILMUTAVAD LAPSED EI PÄRINE UUEST EVOLUTSIOONIST!!! Me arutleme siinkohal nendest lastest, kellel on väljakujunenud uued energiamustrid!!!

————————————————————————

Kui elektromagnetiline informatsioonivahetus ajus hakkab sõlme jääma, jääb laps sellesse kitsasse vahesse “kinni”. Neuronite võrgustik ajus tekitab väikese kitsendatud vormingu, mis omakorda piirab lapse võimet kolmanda mõõtme tasandiga normaalselt vastastikku mõjuda. Seepärast näemegi ERINEVAL TASANDIL AUTISMI: kergeid juhtumeid, kus lapsed püsivalt suhteliselt toimivad, aga raskustega; keskmiselt mõjutatud lapsi, kes toimivad ainult osaliselt, kuid näivad tegutsevat nüüdses tegelikkuses; ja isegi õpetlasi, kes on geenjused konkreetsetes valdkondades.

Puudutuse aisting tekitab paljudes neis nii-öelda autistlikes lastes ebakindla tunde. Seda sellepärast, et kui neid puudutatakse, TUNNEVAD NAD KÕIKE, MIDA TEISED INIMESED ON EALES KOGENUD: NENDE SÜGAVAMAID HIRME JA TUNDEID NING PIMEDUST JA VALGUST NENDE SEES. Lisaks sellele ei kannata enamus autistlikes lastes mingilgi moel ohjeldamist, sest juba lihtsalt oma kehades olemine on  VÄGA keeruline!!!

Mõned neist ei talu isegi oma riietes või kingades olemist. Jällegi, see ei kehti kõikide autistlike laste kohta, sest TÕELISEL AUTISMIL ON MUID PÕHJUSI. Siiski on see uute laste kontekstis selge fenomen.

Üks koolkond väidab, et autismi kiiremale levikule on kaasa aidanud lapsepõlv vaktsiinides, meie keskkonnas ja isegi meie emade söödud mereandides sisalduv ELAVHÕBE. Suurem osa inimeste elavhõbedamürgistustest ei tulene tegelikult mereandide söömisest. Teine suur elavhõbedamürgistuse allikas on elavhõbedarikas amalgaam, mida hambaarstid kasutavad ja on kasutanud hambaplommide valmistamisel. Ajapikku imendub elavhõbe plommidest välja ja meie organismi.

TH(tähelepanuhäire) ja ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire).

Lapsed, kes tarvitavad uut ajulainete mustrit, jätavad sageli mulje nagu oleks neil TH või ATH. See tähendab, et lapsel on raskusi ülesande juures püsimisega, tähelepanu suunamisega või keskendumise hoidmisega.
Tegelikult ei mõtle need lapsed samamoodi, kui nende eelkäijad.

Tavaline inimene mõtleb lineaarselt, nii et üks mõte järgneb teisel. Tänapäeva ajud töötavad teisiti. Lineaarse loogika kasutamise asemel mõtlevad nad osade kaupa. Selle näitlikustamiseks kujutlege, et nende ebatavaliste laste ajudes on palju-palju väikseid sahtleid, ning igas sahtlis on erinevat tüüpi informatsioon. Need sahtlid avanevad kategooria järgi, sageli avaneb mitu sahtlit korraga. Tulemus võib sarnaneda TH või ATH sümptomitega, sest näib, et laps ei püsi mingil kindlaksmääratletud rajal, hüppab ühe asja juurest teise juurde, sageli mujetavaldava kiirusega. Kui nad mõtlevad, on tänapäeva lapsed võimelised kargama ühelt teemalt teisel, registreerides ja talletades infot hilisemaks kasutamiseks.

SELLE UUE MÕTTEMUSTRI JA NENDE SUURENENUD ÕPPIMISVÕIME TÕTTU NÄIB NEIL LASTEL,
eriti kristalli- ja tähelastel olevat TH ja ATH.

Tegelikult on asi selles, et need lapsed ei pea asjade üle pikalt mõtlema, kui üldse, sest nad on informatsiooni tulevikus kasutmiseks juba korralikult talletanud.
Veendumuste süsteemidest prii ja koormamata teadvusega lastel on sünnipärane vabadus lasta oma teadvusel rännata milla ja kuhu nad soovivad – jätkates samas endiselt ka kolmandas mõõtmes.

Lisaks tähelepanuhäire omistamisel, nimetatakse paljusid tänapäeva lapsi ka hüperaktiivseteks. Nad ei ole üldsegi hüper, välja arvatud oma kogemise sümptomina. Kui laps on võimeline koguma ja säilitama infot lahtriliselt, teeb ta seda välgukiirusel, nii et see protsess jääb meil sageli märkamata. siis kui teised üritavad oma raskemat lineaarset loogikat kasutades järele jõuda, HAKKAB ANDEKAL LAPSEL IGAV ja ta hakkab kannatamatuks muutuma. See kannatamatus ilmneb sageli halva käitumisena. Lapsel pole lihtsalt tegevust, mis tema huvi üleval hoiaks, ning ta hüpleb klassis, kodus või mujal ringi. Aja jooksul muutub selline laps üldiselt segavaks.

NEED LAPSED EI OLE DÜS-FUNKTSIONAALSED, VAID LIHTSALT TEISTMOODI. Kui võrrelda arvutiga, siis eelmise põlvkonna omad on nagu varajase aja arvutid. Kontrastina toimivad tänapäeva lapsed suuresti nagu kõige uuemad SUPERARVUTID. Nende laste omastamise tehnika on superluminaalne – kiirem kui valguse kiirus.
See näiliselt hajus toimimine tekitab õpetajates, vanemates ja hoolekandjates VÄÄRA TAJU, nagu oleks lapsel õppimisraskused või mingi muu viga, MIKS TA EI SUUDA JÄRGIDA LINEAARSET LOOGIKAT. TEHAKSE PINGUTUSI, PIIRMAKS LAST TEATUD ÜHISKONDLIKE NORMIDE JA REEGLITEGA, ning neile pingutustele järgneb ajapikku veelgi segavam käitumine. Sageli need lapsed kukuvad läbi riikliku koolisüsteemi pragude ning NAD SILDISTATAKSE PROBLEEMSETEKS LASTEKS. Lõpuks tekib lapsel vimm ühiskonna vastu, mis ei suuda või ei saa teda mõista. Laps tunneb ennast juba kohanemisvõimetuna,
SEST TEMA TEADLIKKUS ÜLETAB KAUGELT täiskasvanute mõistmise piirid!!!

Nõnda moondub minapilt, ilmnevad käitumisprobleemid, võib tekkida depressioon ja informatsioonivahetus väheneb, sest lõppudelõpuks ei ole keegi võimeline neid kuulama. Välja võib kujuneda ükskõik kui palju negatiivseid reaktsioone – ainult sellepärast, ET ANDEKAT LAST EI TUNTUD ÄRA JA EI JULGUSTATUD!
Nende ERINEVUSTE kiitmise asemel anname sellistele lastele RAVIMEID, ET NENDE TUJU TÕSTA VÕI NAD MAHA RAHUSTADA. Ravimite mõjul muutuvad nad vaiksemaks ja kontrollitavamaks, ja et nad käituksid vanade paradigmade järgi. Kui neile antakse ravimeid, siis jäävad uksed kõrgemasse teadvusse enamasti suletuks.
Tegelikult ei ole neil konkreetsetel lastel puudus tähelepanust, tunnetuslikust võimest ega sotsiaalsetest oskustest.

_________________________________________________

ÜHISKONNAL PUUDUB PIISAV TEADLIKKUS SELLEST INIMKONNA JÄRKJÄRGULT TÕUSVAST EVOLUTSIOONIST:
TA EI PÖÖRA NENDELE LASTELE PIISAVALT TÄHELEPANU, EI PAKU KÜLLALDASELT HARIVAID KESKKONDI EGA PEREKONDLIKKE TOETUSSÜSTEEME,
NING JÄÄB KURDIKS SELLE SUHTES, MIDA LAPSED TEGELIKULT RÄÄGIVAD.
————————————————————————-
AUSTATUD LASTEVANEMAD, ÕPETAJAD, NII KODUDES,
LASTEAEDADES JA KOOLIDES!

HAKAKE KUULAMA NEID ERILIS LAPSI, MIDA NEIL ÖELDA ON…
NEIL ON PALJU ANDA…
KUULAKE VAID…!
PALUN!

___________________________________________________

Vaata edasi mu INDIGOLASTE, TÄHELASTE,

UUE AJASTU LASTE  kodulehte:

https://indigoeesti.site123.me

Aitame ka autistlikke lapsi.